Oi, kui armas! Tulin pool tundi tagasi vastuvõtult ja leidsin postist kviitungi. Pidin jalamaid tormama muidugi uuesti uksest välja! Korraks tuli paanika, kui ma ei leidnud kohe jalgrattavõtit- jalgsi minnes läheb ju mitu minutit kauem aega, aga mul oli kohutav kiire pääseda postkontorisse! Seda 500m autoga sõita ei luba siiski sisetunne. No võti leidus ja kihutasin nagu arulage, ehkki tegelikult ma polnud siiani üldse kannatamatusega saadetist oodanud.  Pakike oli postitatud Kolga-Jaanis. Mõningaid kahtlusi on tekkinud tegija suhteski... Imestan igatahes kuidas ta sai nii palju asju sinna topis mahtuma! Ma võtsin välja, pildistasin, ja enam uuesti sisse ei mahu, kinni tikutops ei lähe! :-)

Kõige kurvem on see, et sellist pisikest asja, millel detailid ja värvitoonid olulised, on väga raska pildistada. Karbike on imearmas, helesinine-türkiis toon-toonis, pärlikesed ja merekarbid ja lilleke ja nööbike ja põhjas väike kaardike salmiga, aga fotokas moonutab värve ja teeb selle udusemaks. Vajaksin siia oma õemeest pildistama, tema saaks selle nunnususe esile toodud. Aga panen pildid siiski siia kõigile näha. Ja uskuge, see on tõesti imeline ja läbimõeldud ja hea maitse ja oskusega tehtud väike kingitus!

Tänään sain Isetegijan tulitikkurasian vaihdon yllätykseni. Erittäin söpö, ihana ja huolella tehty pikkuinen lahja! En pysty valokuvamalla tuomaan esille, miten sävy-sävyyn ja hyvällä maulla on täma lahja tehty, kuva vääristä värejä ja sumuisiakin ne kuvat ovat. Oikeastaan on kaikki värit vaaleansinisen ja turkiisin sävyjä, vähän värittömiä lasihelmiä ja pari vihertävää mausteeksi mukana.

Nüüd on kahju, et ma pole ise kaugemale jõudnud tikutopsi tegemises, kui kraami otsimine. Idee on, mingil tasemel. Minule tulnud topsis on kasutatud paari ideed, mis minulgi oli (ja mida ma pole muudel piltidel näinud), nii et nüüd tuleb endal tunne, et ma hakkan kopeerima. Aga oma mõttest siiski loobuda kah ei raatsi.