Viimane kuu on kadunud kuhugi hetkega! Tööl on olnud kole kiire, harva on pääsenud tööpäevast 8 tunniga, lisaks veel mitu valvet kah. Ja eks lapsed ja kodu peavad ikka oma aja saama. Usun, et olen küll iga päev vähemalt hetkeks mõnd käsitööd käes hoidnud, aga tegemine on siiski väga napiks jäänud. Homme on viimane puhkuse-eelne tööpäev, ja siis plaanis 3 nädalat suvekodus Lõuna-Eestis!

Midagi siiski olen viimstel nädalatel teinud, olematult väikseid näperdusi. Näiteks heegeldatud kettidest parukas 7-aasta sünnipäevaks mehe ristipojale. Villased püksid Aaronile. Tegin isegi päeval pilti, kavatsesin enne puhkusele minekut need siiagi pista. Nüüd, kui kell 01.40 öösel kavatsesin pildid üles riputada (mitte, et neis just midagi vaatamisväärset oleks...), selgus, et Esa on sisse pakkinud ka fotoka juhtme (nii pidigi, aga olin kindel, et ta unustab... no ehk on heagi, et ei unustanud, äratus on kell 6.30). Ühe heegeldatud pajalapi tegin pool-valmiks, harutasin üles, nüüd teisest versioonist kolmandik valmis, pean vist ikka harutama, ei tule sobiv.

Oi, ja siis see kõige toredam asi! Need Tintsiku saadetud lõngad, mis eelmises postituses näha (kehv pilt, aga imelised lõngad). Tintsik kirjeldas vastavatest lõngadest tehtud triibulist toppi. Ja triipudest idee meeldis, tahan teha midagi umbes seda moodi triiibuliselt, ehkki mitte toppi. Vist. Pigem tuli meelde lühikeste varrukatega õhuline kampsik. Alguses kaldusin kudumise poole, tegin proovilappi, ja nii armas! Nüüd siiski mõtlen, et heegeldaminegi võiks sellisel kohal armas olla. Tavaline parempidi kootud proovilapp on juba nii armas, et ikka mööd minnes silitan ja mõtlen, mismoodi teha jakki.