Loosiõnn andis mulle Värvipakivahetuse adressaadiks Lea1, kellel oli väevide suhtes väga ühene maitse minuga. Ka on tema kolmest lapsest 2 väga samavanused meie lastega, lisaks siis üks paar aastat vanem tütar. Erinevus see, et tema armastab pärleid, mina taas ei saa pärlitest midagi eriti vaatamisväärset kokku seatud. Sarnasust oli siiski niivõrd, et tegin pakki asjadest, mis oleks endale meeldinud.

Osallistuin Viron Isetegijan Väripaketti-vaihtoon. Tein paketin Lea1:lle, joka tykkäsi juuri samoista väreistä kuin minäkin, lisäksi on hänen nuorempi tytär pari kuukautta Iirista vanhempi, ja poika 3 pvä vanhempi kuin Aaron. Paketissa piti olla ainakin 1 oma käsityö, ainakin 2 käsityötarviketta, ja vähän jotain lisää, hintaluokka oli myös määrätty. Tein patalaput ja lapsia ajatellen nallen (joka tuli keväisen laiha, ikävä kyllä), ostin helmiä ja villalankaa ja ompelulankaa, tarroja ja karkkia ja hiuspompuloita.

Tegelikult ei õnnestu mul käsitöös peaaegu muidugi miski nii, nagu kujutluspilt alguses silmi maalib, aga vähemalt üsitasin. Tahtsin teha ilusad türkiissinised pajalapid. Tegingi pajalapid, masintikandeid kasutades. Aga ei osanud võtta arvesse, et korduvalt läbitikitud kangas muutb jäigaks, nii et oksakesega pajalapp on sihuke kõva. Teisele tegin siis vähem tikandit, et oleks paindlikum.

Teiseks tahtsin ise teha lastele mõeldes lelu, arvates et lapsed oleks rõõmsad, kui ka neile pakis madagi leiduks. Juhendit ei leidnud, heegeldasin siis omast peast mõmmit. 2.klassis heegeldasime nukut, ma ei mäleta siiani, kas selle ka valmis sain, rohkem ma lelusid teinud ei ole. Kujutlesin armast töntsakas-ümarat karumõmmi- välja tuli äsja talveunest ärganu. Aga ma tõesti paremat ei osanud, harutasin niigi korduvalt.

Lisaks öiges värvis helmeid (arvan, et need võiks olla toredaim osa pakist, mul endal samasuguseid ja meeldivad väga), niiti, villast lönga, pundar juuksekumme (jälle tütardele mõledes, loodan, et neil on ka patsikesi, sest Lea1 ise on piltidel lühikeste juustega), kommi, kleepse.

Ja veel KOTTIDEST: ootan kotivahetuse kotti, nüüd kui tean, et uus kott on posti pandud, on ootusärevus taas samasugune kui maikuu löpul. Võiks kohale jõuda nädala alguses- põnevus on haripunktis. (Tegelikult ootan natuke ka, et äkki ikka ilmub see esimene kadunud kott kah välja, ehkki aeg hakkab juba liiga pikk olema). Aga maailmas on heatahtlikke inimesi, ja nii poegib see pikk kotivahetus lisagi kotte. Sandi tehtud armsast üllatusest juba kirjutasin (ja olen endiselt liigutatud). Oma õelt (kes ka ise osales Kotivahetuses, ja tema mulle õigupoolest sellest Isetegija foorumist algselt rääkiski) sain kah mõned päevad tagasi üllatuseks paki. Ja pakis oli teadagi kotte! Vilditus kollane käekott minu rohelise-kollase villase pontso juurde, ja sellega komplektiks kollane poekott.

Edellisessä postituksessa (jota en jaksanut suomeksi kirjoittaa) on puhetta Sant'sta, joka luki blogistani, miten minulle tehty laukunvaihto kassi hävisi postissa (uusi on nyt jo tehty ja matkalla), ja teki minulle, täysin vieraalle ihmiselle, kauppakassin, johon nimimerkkini virkattu taskuun (eikö olekin maailmassa hyviä ihmisiä?). Nyt esittelen seuraava kassia- sen teki siskoni, myös yllätyksenä saapui paketti. Häneltä myös hienot villasukat, ja huovutetun kassin kanssa komplektina keltainen kauppakassi. Tavallaan on se vaihto-laukun viivästyminen kivakin- voi huomata, miten ihania ihmisiä on maailmassa!

Teadsin küll, et ta kudus kollasest heidest kotti, aga ma ju ei arvanud, et minule! Olin arvanud, et vilt-kott pole suvine. Aga tänase kena ilmaga linna minnes, jalas valged püksid ja seljas must pluus, osutus just piskike kollane kotike selleks õigeks värvilaiguks, päikesega sama karva. (pildid, nagu näha, on jäänud keeramata, aga enam küll ei viitsi ümber teha, kohe on kesköö ja äratus peale kella 6, ja töö juures peaks mõte ja reaktsioon kah toimima).

Ja lisaks olid õe pakis villased sokid, nii mustrilised, et ise ma küll selliseid ei viitsiks vist teha. Ääremärkusena, et möödunud talvel tegi ta oma elu esimesed sokikannad- kooliaegsed tegin talle mina. Nüüdseks on ta teinud küll poole aastaga pea' sama palju sokke, kui mina aastata jooksul kokku.

No kas pole maailma mitte täis keni ja heathtlikke inimesi! Olen mitu kotti saanud- ja mõelge, üks vähemalt veel tulemas! (no äkki ikka tuleb kaks, mitte et ma vajaks kahte, aga kole kahju on kadunud käsitööst!)